Balti riikide põllumajandustootjad seisavad silmitsi äärmuslike ilmastikutingimustega, Euroopas on põllukultuuride kasvutingimused on erinevad

2025. aasta juuli põllukultuuride seire uuring.

2025. aasta kasvuperioodi edenedes kogevad põllumajandustootjad kogu Euroopas vastandlikke kasvuolusid. Talikultuurid kasvavad üldiselt hästi, kuid suvikultuurid seisavad silmitsi äärmuslike ilmastikutingimustega, eriti lõuna- ja idapiirkondades. Balti riikides, sealhulgas Eestis ja Leedus, on olukorda mõjutanud liigne sademete hulk põhjas ja niiskuse puudus lõunaosas.

Eesti: liigne vihm ohustab põllukultuuride kvaliteeti

Eestis häirib püsiv ja liigne sademete hulk põllumajandustöid. Üleujutatud põllud piiravad masinate juurdepääsu, viivitavad olulisi põllutöid ja suurendavad põllukultuuride haiguste ja kohaliku hapnikupuuduse (hüpoksia) riski. Kui niiske ilmastik jätkub, võib see negatiivselt mõjutada talikultuuride saagikust ja kvaliteeti. Liigne niiskus tekitab ka muret järgmise tsükli, saagikoristuse ja külvamise viivituste pärast.

Leedu: põllukultuuride väljavaated on segased

Leedus on väljavaated mitmekesisemad. Talikultuurid on üldiselt saanud kasu soodsatest niiskustingimustest ja saagid peaksid olema keskmised või veidi üle keskmise. Suvekultuurid on aga stressis. Põuaperioodid vähendasid mulla niiskustaset, eriti selliste kultuuride puhul nagu mais ja päevalill. Kui kuumad ja kuivad tingimused jätkuvad augustis, on tõenäoline saagikuse edasine vähenemine.

Laiem ülevaade Euroopast

•    Rumeenias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Hispaanias, Iirimaal ja Põhjamaades prognoositakse talikultuuri saagikust keskmisest suuremaks tänu hooaja jooksul piisavale sademete hulgale.

•    Saksamaal, Poolas ja Ungaris oodatakse keskmist talikultuuri saagikust, samas kui Itaalias ja Türgis on saagikus vähenenud pikaajalise kuumuse ja veepuuduse tõttu.

•    Suvekultuuridele on Lõuna- ja Kagu-Euroopas oodata raskemat hooaega. Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Hispaania lõunaosas ja osades Itaalia piirkondades on pikaajaline põud ja kõrged temperatuurid piiranud biomassi kasvu, mistõttu oodatakse keskmisest madalamat saagikust.

•    Soomes, sarnaselt Eestiga, raskendab liigne sademete hulk põldudele pääsemist ja suurendab põllukultuuride haiguste riski, mis võib põhjustada saagikadu.

•    Saksamaal oli soe ja enamasti kuiv kevad, millele järgnes kuum varasuvi, soodustanud kahjurite ja haiguste, eriti Stolburi haiguse levikut, mis mõjutab suhkrupeedi- ja kartulisaaki.

Väljaspool ELi: püsiv kuivus jätkub

Türgis, Lõuna-Ukrainas ja osades Magribi riikides on jätkuv sademete puudus viinud nii talve- kui ka suvekultuuride saagikuse languseni. Eelkõige Marokos ja Lääne-Alžeerias oli saagikus madal kuiva talve ja kevade tõttu.

2025. aasta kasvuperiood toob esile kliimaekstreemumite kasvava mõju põllumajandusele, eriti haavatavates piirkondades nagu Balti riigid. Kuna Eesti seisab silmitsi liigse sademete hulgaga ja Leedu keskmisest kuivema suvega, on piirkondlik koostöö ja reageerivad toetusmeetmed võtmetähtsusega toiduainetega kindlustatuse tagamisel ja põllumajandustootjate sissetulekute kaitsmisel.

BEN AOUN, W., BIAVETTI, I., BUSSAY, A., CERRANI, I., CLAVERIE, M. et al., JRC MARS Bulletin – Crop monitoring in Europe – July 2025 – Vol. 33 No 6 – Above-average winter crop yield expectations, THIEMIG, V., BEN AOUN, W. and NIEMEYER, S. (editors), Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2760/4130848, JRC141589.